Proosaliselt öeldes on destilleerija ehk distiller see, kes vastutab džinni valmistamise ja maitse eest. Ja džinni ainulaadne maitse on ju džinni visiitkaart. Jaan Mõttuse vastutusrikas ülesanne valmistada džinn just sellisena nagu see on tuntud, vajab üsna peent kätt. Ent kui tööle kirega läheneda, pole täpsust keeruline saavutada.
Lõpp-produkti ehk maailma parima džinni käes hoidmiseks tuleb läbida loendamatu hulk erinevaid vastutusrikkaid eeltöid alates tooraine tellimisest, marjade puhastamisest või sorteerimisest. Distilleri valvsa tähelepanu all valmib aga see, mis leiab oma tee päriselt pudelisse. Lisaks peadistiller Aarele asjatab Junimperiumi majas paar viimast kuud destilleerimise alal ka Jaan.
“Üldiselt meil tööülesanded Aarega ärajagatud pole, aga kujunenud on nii, et minu töö on ette valmistada džinni segamiseks kõik vajalik. Aare teha on vastutusrikas kupažeerimine ehk džinni kokkusegamine,” selgitab ta töö telgitaguseid. Et džinn saaks oma õige nime ning tuntud maitse, seisab Jaan Junimperiumis selle eest, et iga individuaalse botanical’iga (botanicals – maitsetaimed) valmistatud destillaadid oleksid alati selliste omadustega, nagu neid olemasolevate retseptide järgi kokkusegamiseks on vaja. Juhul, kui mõne taime destillaat peaks omadusi muutma, tuleb vaadata üle džinni kui terviku retsept, et valmiv jook maitseks nii, nagu alati. Et tegemist on käsitöödžinniga, hinnatakse täpsust eriti kõrgelt.
“Meie džinni joojatel on täpsemad ja pretensioonikamad ootused sellele, et iga avatav pudel ja segatav kokteil oleks täpselt selline, nagu lubame,” nendib Jaan ning lisab, et maitseelamuste pakkumiseks võiks kõikide jookide koostises õrn tasakaal valitseda. “Selle leidmine on võtnud palju aega ja vaeva.” Taolise tasakaalu säilitamiseks tuleb teinekord looduslike olude tõttu muutuvad komponendid tehniliste tingimuste abil taas balanssi sättida, et tulemus oleks alati vastav. Ja see kõlab nagu omaette teadus.
Ja nii tegelikult ongi, et erinevatel teadusharudel on džinnivalmistamises oma kindel koht. “Huvi keemia vastu on vajalik, aga ka füüsika vastu. Ja ka tehnilise arusaamata jääks jänni,” toob Jaan välja. Keemia oli muidugi koolis Jaani üheks lemmikõppeaineks. “See on andnud märkimisväärse eelise selle dünaamika mõistmisel ja selles, milliseid maitseelamusi annavad erinevad komponendid erinevates kombinatsioonides. Niimoodi jõuab ühe joogi konstrueerimisega kognitiivteadusesse välja,” selgitab ta, et lõpuks võib džinnivalmistamine neuroloogiale isegi lähemal seista kui keemiale.
Jaan ütleb, et tema jaoks ei saanud džinnihuvi algust niivõrd keemia armastusest, kui toorest hasardist ning pinnale kerkinud küsimusest: kuidas jõuavad maitsed joogi sisse? “Tahtsin proovile panna kõike, mida teadsin,” ütleb ta kindlalt. Destilleerimisprotsess oma dünaamikaga andis selleks avastusi täis mängumaa, sest temperatuuri, alkoholisisalduse, aja ja jahutusparameetrite muutmisel annab lõpptulemuse omadustega mängida tohutul skaalal.
“Kasemahl võib maitsta nagu nõges, kõrvits nagu sarapuupähkel, koriander nagu lagrits, vanilje nagu kardemon … Või kõik nagu vees ligunenud hein,” kirjeldab ta värvikalt ja märgib igaks juhuks, et viimane võrdlus pole loomulikult eesmärk, mida džinnitootmises seada.
Jaan on Junimperiumi üks vastsemaid liikmeid, seega on tal olnud võimalus mängida ka kõrvaltvaataja rolli. “Kõik Junimperiumi džinnid ei ole minu lemmikjoogid, aga saan väga hästi aru, miks mingi džinn on oma poolehoidjate hulgas palavalt armastatud,” läheneb Jaan teemale ausalt, ent asjatundlikult. “Junimperiumi toodete hulgast ei leia džinni, millel poleks oma armastajaid. Ja mitte ainult neid. Võiks isegi öelda, et igal Junimperiumi džinnil on oma aeg ja koht.”
Mees unustab tihti, et teeb Junimperiumis tööd. See on tema jaoks midagi sügavamat. “Võimalus tegeleda millegagi, mis tõeliselt huvitab ja sütitab. Kaasa aitab ka võluv meeskond, kes toetab teineteist põleva entusiasmi ja asjatundlikkusega.” Kõige enam köidab teda aga Junimperiumi suhtumine džinni – see on lugupidav ja asjatundlik, ent samal ajal piisavalt provotseeriv, et džinnimaailma tavalise-ja-lihtsalt-okei toote asemel millegi erakordsega raputada. “Džinni võib teha igaüks, kellel on peotäis kadakamarju,” teab Jaan, kuid tema isiklikke põhimõtteid ning Junimperiumi seob soov luua seda, mis oleks ennekuulmatu ning seniolematu.
Mõtteid tiksub tema peas loomulikult erinevaid. “Tuleb aina katsetada erinevate botanical’ide kombinatsioone, et saada seda, mida ootad,” sõnab Jaan ning lisab, et erinevaid uusi taimi kasutades jõuab tihti ka ootamatute avastusteni. Niisiis on millegi ennenägematu loomine katsetamise tulemus. Junimperiumi džinnivaliku valmistamiseks on umbes 60 erinevat komponenti, mille kvaliteet ja õige vahekord kokkusegamisel ongi lõpptulemuse ehk suurepärasete džinnide saladus.
Saladused on aga džinnivalmistamise juures läbiv teema, sest suur osa sellest sõnukirjeldamatust loomingust jääb tihti salaasjaks. “Unikaalseimad avastused võivadki jääda saladuseks – nii on praegu Junimperiumis kasutusel taimi, mida ei ole meil plaanis kellelegi avaldada.” Sellised müstilised võnked annavadki džinnile ennenägematu ja erilise puudutuse.
Et Junimperiumi džinni osas tekiks usaldus, selleks pole Jaani sõnul toetavat materjali keeruline leida. “Hea põhjus meie jooke proovida olekski soov saada teada, mismoodi maitsevad maailma parimad džinnid, mida siin Telliskivi kvartali nurgas, oma tillukeses töökojas valmistame.” Seega pole distilleri sõnul küsimustki, kas igaüks, kes sündsas vanuses ning väiksemagi huvisädemega, peaks Junimperiumi džinne proovima või mitte.
Kõik Jaani valmistatud džinnid leiad meie e-poest ja saad mugavalt omale otse koju tellida.