Kuidas džinni tehakse?

Kas oled kunagi mõelnud, mis teeb džinnist just džinni? See pole lihtsalt järjekordne alkohoolne jook, vaid sajandite pikkuse traditsiooniga destillaat, millel on ainulaadne karakteristika – kadakamarja domineeriv maitse.

Mis on džinn?

Džinn on kadakamarjadega maitsestatud kange alkohoolne jook, mille kangus on tavaliselt vahemikus 37,5-50%. Selle aromaatse joogi juured ulatuvad 13.–14. sajandi Hollandisse, kus valmistati jooki nimega jeneveer, mida peetakse džinni eelkäijaks. Tänapäevane džinn sai aga populaarseks Inglismaal, kus sellest kujunes üks armastatumaid destillaate.

Džinni defineeriv tunnus on, et kadakamarja maitse peab olema valdav. Just see eristab džinni teistest destillaatidest ja annab talle iseloomuliku maitsebuketi.

Erinevad džinni liigid

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt jaguneb džinn kolmeks ametlikuks kategooriaks:

1. Klassikaline džinn – toodetakse teraviljapudru padameetodil destilleerimisel (kangus kuni 68% alkoholi), millele järgneb uuesti destilleerimine kadakamarjade ja muude looduslike taimedega. Villimisel on alkoholisisaldus vähemalt 30%.
2. Destilleeritud džinn – toodetakse 96% põllumajandusliku etanooli uuesti destilleerimisel traditsioonilistes destillaatorites koos kadakamarjade ja muude looduslike taimedega. Kadakamarja maitse peab olema valdav, ning villimisel peab alkoholisisaldus olema vähemalt 37,5%.
3. Liitdžinn (compounded gin) – valmistatakse lisades neutraalsele põllumajandusliku päritoluga piiritusele looduslikke lõhna- ja maitseaineid ilma uuesti destilleerimiseta. Kadakamarja maitse peab jällegi olema domineeriv, ning villimisel peab alkoholisisaldus olema vähemalt 37,5%.

Lisaks nendele ametlikele kategooriatele kasutatakse veel mitmeid stiilitähiseid nagu London Dry Gin, Old Tom Gin ja Navy Strength, mis viitavad konkreetsetele maitseprofiilide või valmistusviiside eripäradele.

Kuidas džinni valmistatakse?

Džinni tootmisprotsess hõlmab mitmeid olulisi etappe:

1. Baasalkoholi valmistamine – Kõik algab kvaliteetsest neutraalsest piiritusjoogist, mis on tavaliselt valmistatud teraviljast. Hea baasalkohol peaks olema võimalikult maitsetu ja lõhnatu, et botanical’id (taimne tooraine) saaksid täiel määral mõjule pääseda.
2. Maitseainete ettevalmistamine – Džinni tootmiseks kasutatakse mitmesuguseid botaanilisi komponente. Junimperiumi džinnide valmistamiseks kasutatakse näiteks umbes 60 erinevat komponenti. Peamine neist on alati kadakamari, kuid lisaks võivad olla koriander, angelikaõis, iiris, kaneel, kardemon, apelsinikoor ja palju muud.
3. Destilleerimine – On kaks peamist meetodit:

• Leotamismeetod – Maitseained leotatakse baasalkoholis tunde või isegi päevi, seejärel destilleeritakse segu.
• Aurutamismeetod – Maitseained asetatakse destillaatori ülaossa spetsiaalsesse korvi, kus kuuma alkoholiaur läbib need ja võtab kaasa maitse- ja lõhnaühendid.

1. Viimistlemine – Destillaat lahjendatakse soovitud kanguseni, filtreeritakse ja vahel lisatakse muid maitseaineid või komponente, mis annavad igale džinnile selle unikaalse iseloomu.

Džinni stiilid ja nende omadused

London Dry Gin

See on kõige tuntum džinni stiil, millel on kuiv ja terav kadakamaitse. Junimperiumi Blended Dry Gin esindab seda kategooriat, pakkudes tugeva kadakamaitsega rikkalikku, kergelt tsitruselist ja väikse piprase noodiga džinni.

Navy Strength Gin

Ajalooliselt seotud Briti kuningliku mereväega, on selle džinni alkoholisisaldus vähemalt 57%. Junimperiumi Navy Strength Gin on kõrgema alkoholisisaldusega jõuline džinn, mida iseloomustab tugev kadakamaitse ja särtsakas tsitruselisus.

Maitsestatud džinnid

Kaasaegsed džinnimeistrid eksperimenteerivad järjest rohkem erinevate maitsenüanssidega. Näiteks Junimperiumi Rhubarb Edition Gin on rabarberimahlaga valmistatud äratuntava rabarberi maitsega, aromaatne ja kergelt mesise iseloomuga džinn.

Barrel-aged (vaadis laagerdunud) džinn

Üha populaarsemaks muutuv džinni stiil, kus džinni hoiustatakse puuvaatides, mis annavad joogile täiendavaid maitseid. Vaadi materjal (tamm, akaatsia jne) ja varasem kasutus (viski, šerri, vein) mõjutavad oluliselt lõpptulemust. Junimperiumi Barrel Finished Cherry Gin on näide sellisest džinnist, mis on laagerdunud Prantsuse akaatsiavaadis ja omandanud floraalsed õrnemad noodid ning pika järelmaitse.

Sloe Gin

Tegelikult džinniliköör, mitte traditsioonilises mõttes džinn. Valmistatakse džinni leotamisel laukaploomides (sloe berries). Junimperiumi Sloe Gin on tummine ja värskelt marjane ning magusama kadakanoodiga kergelt tsitruseline džinniliköör.

Kuidas valmistada täiuslikku džinn-toonikut

Džinn-toonik (G&T) on klassikaline kokteil, mille valmistamine võib tunduda lihtne, kuid täiuslikkuse saavutamine nõuab teatud tähelepanu:

1. Õige džinni valik – Alusta kvaliteetse džinniga, mis vastab sinu maitseeelistustele.
2. Kvaliteetne toonik – Kasuta kvaliteetset toonikvett, mis täiendab džinni maitset, mitte ei varja seda.
3. Proportsioonid – Tasakaalustatud G&T puhul on soovituslik suhe 1:3 (1 osa džinni ja 3 osa toonikvett), aga see sõltub džinni kangusest ja isiklikest eelistustest.
4. Jää – Kasuta rohkelt kvaliteetset jääd, mis on hästi külm ja mitte veel sulanud.
5. Garneering – Vali garneering, mis täiendab džinni maitseprofiili. Klassikaline valik on laimi- või sidrunitükk, aga sobivad ka kurgiviilud, kadakamarjad, pipraosad või isegi vürtsid, sõltuvalt džinni omadustest.
6. Pokaal – Serveeri laia suuga klaasis, mis võimaldab nautida joogi aroomi.

Džinni maailma avastamine

Kui soovid džinni maailma sügavamalt tundma õppida, on Junimperiumi džinnivabrikus Telliskivi kvartalis võimalik osaleda tuuridel, kus saad tutvuda džinni ajaloo ja tootmismeetoditega ning maitsta erinevaid džinne asjatundjate juhendamisel.

Džinni maailm on mitmekesine ja põnev, pakkudes lõputuid võimalusi maitseteks ja kokteilideks. Alusta kvaliteetse džinniga ja avasta, milline stiil sobib sinu maitsele kõige paremini!