Mis on džinn: definitsioon, päritolu ja põhitüübid

Džinn on üks Euroopa väärikamatest destilleeritud kangetest alkoholijookidest, mida tunnete eelkõige selle ainuomase kadakamaitse järgi. Kuid tegemist on palju keerukama ja mitmekülgsema joogiga, kui esmapilgul paistab. Vaatame lähemalt, mis teeb džinnist just džinni ning milliste eripäradega džinne maailmas leidub.

Mis on džinn?

Džinn on destilleeritud alkoholjook, mida iseloomustab domineeriv kadakamarjade maitse. Selle alkoholisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 37,5%-50%, kuigi leidub ka kangema alkoholisisaldusega versioone. Lisaks kadakamarjadele kasutatakse džinni valmistamisel sageli teisigi botaanilisi komponente nagu koriander, ingver, kaneel, tsitruskoored ja palju muud.

EL-i määruse kohaselt peab džinnis domineerima kadakamarjade (Juniperus communis) maitse, mis annab sellele iseloomuliku profiili ja eristab seda teistest destillaatidest.

Džinni päritolu ja ajalugu

Džinni juured ulatuvad 13.-14. sajandisse Hollandisse, kus valmistati jooki nimega jenever – seda peetakse tänapäeva džinni eelkäijaks. Jenever oli algupäraselt raviotstarbeline destillaat, millele lisati kadakamarju nende tervendavate omaduste tõttu.

1. sajandil jõudis jook Inglismaale, kus see muutus äärmiselt populaarseks. Brittide versioon sai nimeks “gin” (eesti keeles džinn) ning sellest kujunes eraldiseisev alkoholitüüp. 18. sajandil leidis Londonis aset nn “džinniepideemia” (Gin Craze), mil odav ja kergesti kättesaadav džinn tekitas tõsiseid sotsiaalseid probleeme.

Tänapäevane kvaliteetdžinn sündis 19. sajandil, kui kontinuaalse destilleerimise tehnika areng võimaldas toota kvaliteetsemaid alusalkoholibaase.

Kuidas džinni valmistatakse?

Junimperiumi džinnivabrikus saate oma silmaga näha, kuidas käsitöödžinni valmistamine käib. Üldiselt järgib džinni tootmine järgmist protsessi:

1. Baasalkoholi loomine – Džinn algab neutraalse vilja- või teraviljabaasil valmistatud piiritusega.
2. Maitsetaimede lisamine – Neutraalsesse alkoholi lisatakse erinevaid botaanilisi komponente. Kadakamarjad on džinni puhul kohustuslikud, kuid lisaks kasutatakse ka mitmeid teisi maitsetaimi.
3. Destilleerimine – Baasalkohol koos maitsetaimedega destilleeritakse uuesti. See protsess võib toimuda mitmel viisil:

• Leotusega destilleerimine: maitsetaimed leotatakse alkoholis ja seejärel destilleeritakse segu.
• Aurude läbi juhtimine: alkoholiaurud juhitakse läbi maitsetaimi sisaldava korvi.
• Vaakumdestillatsioon: madalamal temperatuuril destilleerimine õrnemate maitsete säilitamiseks.

1. Filtreerimine ja lahjendamine – Pärast destilleerimist lahjendatakse saadud destillaati, et jõuda soovitud alkoholisisalduseni.

Junimperiumi džinnimeistrid töötavad tihedalt koos, et saavutada ideaalne maitsete tasakaal. Jaan Mõttus valmistab ette erinevate botaaniliste komponentide destillaadid, mida hiljem vastavalt retseptile kokku segatakse. Tema sõnul kasutatakse Junimperiumi džinnivaliku valmistamiseks umbes 60 erinevat botaanilist komponenti, mis annab tunnistust käsitöödžinni keerukusest.

Peamised džinni tüübid ja stiilid

Džinni maailm on üllatavalt mitmekesine. Tutvustame olulisemaid stiile:

London Dry Gin

See on kõige tuntum džinni stiil. Vaatamata nimele ei pea seda Londonis tootma. London Dry on kuiv, kadaka-keskne džinn, mida iseloomustab range tootmisprotsess – kõik maitseained lisatakse destilleerimise käigus ja pärast destilleerimist võib lisada ainult vett ja minimaalse koguse suhkrut.

Junimperium Distillery Blended Dry Gin esindab seda kategooriat suurepäraselt – tugeva kadakamaitsega, kergelt tsitruseline ja väikese piprase noodiga.

Navy Strength Gin

Need on kõrgema alkoholisisaldusega džinnid (vähemalt 57,1%), mille nimi tuleneb Briti kuningliku mereväe praktikast. Ajalooliselt hoiti laevadel džinni püssirohu läheduses ja džinni tugevust testiti, kallates seda püssirohule – kui püssirohi süttis, oli džinn piisavalt kange.

Junimperiumi Navy Strength Gin on jõulise profiiliga, säilitades samal ajal tasakaalustatud maitsebuketi, hoolimata kõrgemast alkoholisisaldusest.

Old Tom Gin

Ajalooliselt magusam džinni stiil, mis oli populaarne 18.-19. sajandil. Old Tom on maitseprofiililt London Dry ja jeneveri vahepealne – pisut magusam ja pehmem kui London Dry.

Plymouth Gin

Algupäraselt ainult Plymouthi linnas Inglismaal toodetud džinn. Selle tootmisõigus kuulub tänapäeval ühele ettevõttele, mis muudab selle üsna eriliseks kategooriaks.

Maitsestatud džinnid

Viimase kümnendi jooksul on populaarsust kogunud erinevate lisatud maitsetega džinnid, kus traditsioonilisele kadakamaitselisele džinnile on lisatud marju, puuvilju või muid maitseaineid.

Junimperium on selles kategoorias oma hooajalise lähenemise ja loomingulisuse poolest tuntud:

• Cherry Edition Gin – kergelt lilleline ja tugeva kirsimaitsega džinn
• Rhubarb Edition Gin – eristuva rabarberi maitsega aromaatne džinn
• Summer Edition Gin – suvisteks päevadeks loodud värskete maitsenüanssidega džinn
• Winter Edition Gin – pohlaekstraktiga filtreerimata džinn, mida iseloomustab soe ja vürtsikas karakter

Vaadis laagerdunud džinn (Barrel Aged Gin)

Viimase 10-15 aasta trend on džinni laagerdamine erinevates puuvaatides. Džinni vaadis laagerdamine annab sellele lisadimensiooni – puidu ja varasemalt vaadis hoitud joogi (viski, šerri, portvein jne) maitseomadused. Junimperiumi Barrel Finished Cherry Gin on suurepärane näide, kuidas džinn areneb vaadis laagerdudes, omandades komplekssema ja sügavama maitsebuketi.

Sloe Gin (laukaploomidžinn)

Rangelt võttes pole tegu klassikalise džinniga, vaid džinniliköör – džinn, millesse on lisatud laukaploomid (blackthorn) ja suhkur. Tulemuseks on magusam, puuviljasem jook, mille alkoholisisaldus jääb tavaliselt vahemikku 15-30%.

Contemporary Gin (kaasaegne džinn)

Viimastel aastatel on tekkinud džinne, mis lükkavad traditsioonilisi piire, kasutades ebatavalisi botaanilisi komponente või vähendades kadakamarjade domineerimist, tuues esile muid maitseid.

Junimperiumi käsitöödžinnid

Junimperium Distillery on Eesti auhinnatuim käsitöödžinni tootja. Nende tootmishoone ja baar asuvad Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus, kus toimuvad ka džinnivabriku tuurid, mis võimaldavad huvilistel lähemalt tutvuda džinni valmistamise kunsti ja ajalooga.

Junimperiumi džinne iseloomustab hoolikas käsitöö, tugev kadakamaitse ja mitmekesine portfell – alates klassikalistest kuivadest džinnidest kuni hooajaliste ja eksperimentaalsete piiratud väljaanneteni. Näiteks on nende 100. partii tähistamiseks loodud eriline juubeliväljalase.

Kuidas džinni nautida?

Klassikaliselt tarbitakse džinni segujoogina – tuntud Gin & Tonic on populaarseim viis, kuid džinn sobib ka paljudesse teistesse kokteilidesse, nagu Martini, Negroni või Gimlet. Kvaliteetseid käsitöödžinne tasub proovida ka puhtalt või jääga, et märgata kõiki nüansse.

Junimperium Distillery pakub oma džinnide kõrvale ka toonikuid ning teisi mittealkohoolseid segajaid, et nautida nende džinnide tõelist maitset ideaalses kombinatsioonis.

Džinni maailm on põnev avastamisreis – alates kadakamarjade domineerimisest ja traditsioonilisest tootmisest kuni innovatiivsete maitsekombinatsioonide ja vaadilaagerdamiseni. Proovige erinevaid stiile ja avastage, milline džinn sobib just teie maitsemeeltele kõige paremini!